Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk blastoom on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.[1][2]

Kuigi organismidena käsitletakse nii taimi kui ka loomi, siis esmajoones esineb kasvajaid siiski osal loomadest.

Teatud kasvajad ei formeeru tuumoriteks, nagu näiteks leukeemia ja enamik epiteelkoes arenevaid kasvajaid (kartsinoom in situ).

Kasvaja teke algab harilikult kasvajaeelsetest muutustest ja areneb kasvaja algmest, milleks võib olla kas üks vähirakk või rakkude rühm, mis on eelnevalt muutunud ja omandanud võime kasvajaliseks vohanguks.

Koevohandeid tekib organismis ka kaitsefunktsioonidega seoses mitmesuguste patoloogiliste protsesside korral, nagu põletik, organiseerumine, regeneratsioon, hüperplaasia ja hüpertroofia, kuid need alluvad harilikult organismi kontrollmehhanismidele.

Kasvaja tekib harilikult kasvajaga seotud põletiku tulemusel vohama hakanud kasvajalise vohangu käigus ja seda põhjustavad mitmesuguseid häired nagu proliferatsiooni- ja diferentseerumishäire (kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) mis on seotud raku tuumas asuva geneetilise aparaadi kahjustusega, allumatus neurohumoraalsele regulatsioonile (autonoomne) jm.

Kasvajate liigitus

Kasvajaid liigitatakse struktuuri, kasvu ja leviku järgi [3]:

• healoomulisteks kasvajateks ehk diferentseerunud ehk valminud kasvajateks (neoplasma benignum; tumor benignum);
• piirpahaloomulisteks kasvajateks;
• pahaloomulisteks kasvajateks ehk vähktõveks ehk dediferentseerunud ehk mittediferentseerunud ehk mittevalminud kasvajateks (neoplasma malignum; tumor malignum).

Terminoloogia

Healoomulise kasvaja nimetuse konkreetse healoomulise kasvaja korral saab, kui lisada ladina keelest laenatud koe või elundi nimetusele järelliide -oom, näiteks fibroom, adenoom, lipoom, hepatoom (v.a lümfisüsteemi kasvaja Hodgkini lümfoom).

Pahaloomulise kasvaja nimetuse konkreetse pahaloomulise kasvaja korral saab, kui lisada koe või elundi nimetusele sarkoom, näiteks liposarkoom, fibrosarkoom. Või epiteliaalsete pahaloomuliste kasvajate korral elundi nimetus, epiteeli tüüp ja kartsinoom, näiteks lamerakuline kartsinoom, jämesoole adenokartsinoom.[4]

Vaskulaarsed kasvajad

Vaskulaarsed kasvajad ehk soonkasvajad on kasvajad mis on seotud veresoontega. Eristatakse healoomulisi (hemangioomid ja lümfiteede healoomulised kasvajad on lümfangioomid), piirpahaloomulisi (Kaposi sarkoom, hemangioendotelioom) ja pahaloomulisi vaskulaarseid kasvajaid (angiosarkoomid).[5]

Ehitus

Kuju

Kasvajad võivad olla üsna mitmesuguse kujuga, kas ebakorrapärased, sõlmjad ehk ümarad, seenjad, polüüpjad, papillaarsed või tsüstjad.

Suurus

Kasvaja suurus sõltub kasvaja tüübist. Harilikult kasvavad healoomulised kasvajad suureks, kuid pahaloomulised kasvajad, kui nad vohavad elutähtsates piirkondades, võivad juba väiksemõõdulisena eluohtlikuks osutuda.