Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Vähk ehk vähktõbi[2] on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Meditsiiniharu onkoloogia mõistes moodustab vähktõbi kasvajaliste haiguste rühma, mille hulka kuulub üle 100 kasvajalise haiguse, millele on iseloomulik rakkude paikne, soovimatu ja kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ehk kaugsiirded teistesse elunditesse.

Vähktõve tekkepõhjused ei ole tänapäeval lõplikult selged. On teada, et vähki tekkele aitavad kaasa teatavad vähitekitajad ehk kantserogeenid. Nende seas on näiteks UV- ja röntgenikiirgus, aga ka mitmed keemilised ühendid. Osa neist võivad olla ka liigispetsiifilised, näiteks võivad tekitada vähki küll hiirel ja küülikul, kuid mitte meriseal.[3]

Tänapäeval on läänemaailmas vähk ja südameveresoonkonna haigused kõige levinumad surmapõhjused.[4] Haigusjuhtude poolest on kõige levinum rinnavähk, millele järgnevad kopsuvähk ja kõhunäärmevähk. Surmapõhjuste arvult on esikohal kopsuvähk, kuid palju inimesi sureb ka soolevähki, rinnavähki ja kõhunäärmevähki.[5]

Võimalikud põhjustajad

1. jaanuaril 2015 avaldatud uurimuse kohaselt on Johns Hopkinsi Ülikooli The Sidney Kimmel Comprehensive Cancer Center'i teadlaste loodud statistiline mudel – mis järjestas vähitüüpide esinemissageduse koetüüpide lõikes (sh koespetsiifilised tüvirakud) – pakub 2/3 täiskasvanute vähi tekke põhjuste seletamiseks "bioloogilise halva õnne" kontseptsiooni.[6][7]

1970. aastateks oli kindlaks tehtud, et vähktõbi ei ole nakkav ega valdavalt ka mitte pärilik.[8] Samas on tänapäevaks teada ka mõni nakkav vähivorm, millest tuntuim on 1990. aastatel levima hakanud kukkurkuradite näokasvaja, mis on vähem kui 20 aastaga kahandanud populatsiooni arvukust 80% ja ohustab liigi püsimajäämist.[9]

Tähtsamad riskitegurid on:

Vanus

Arvatakse, et vähktõbi tabab ebaproportsionaalselt rohkem vanemaealisi patsiente. Inimestel vanuses 65 ja rohkem eluaastat on 11 korda suurem risk haigestuda vähktõppe. Need patsiendid vajavad geriaatrilist hindamist, et selle alusel koostada individualiseeritud ravikava. Eakate vähiravi jaoks on tähtis leida patsiendid, kes tõenäoliselt surevad vähktõppe või kel tekivad vähist tingitud tüsistused.[10]

Elustiil

• Suitsetamine (eriti kopsuvähk (suremus 2000. aastal oli 1,1 mln inimest), aga ka näiteks põievähk, neeruvähk, kõhunäärmevähk, suuvähk ja peenisevähk);
• alkohol (suu-, kurgu-, neelu-, soole-, söögitoru- ja rinnavähk).

Füsioloogilised tegurid

• Geneetilised sündroomid
• viirused
• krooniliste põletike seisundid
• endo- ja eksongeensed östrogeenid[11]

Füüsikalis-keemilised tegurid

• Varasem pikemaajaline keemiaravi mitmete ravimitega (nt antiöstrogeenid)
• varasem kiiritusravi
• füüsikalised: UV-kiirgus (nahavähk) ja ioniseeriv kiirgus

Vähki põhjustavad mitmed pärilikud haigused, näiteks Li-Fraumeni sündroom ja Von Hippeli – Lindau sündroom. Vaid vähem kui 3–10% vähijuhtudest on täielikult pärilikud.[12] Enamiku vähiliikide korral kasvab haigestumise risk koos inimese vanusega, sest aja jooksul tekib rakkudes mutatsioone, mis muudab nad vähile vastuvõtlikumaks. Kui rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei talitle enam normaalselt, siis apoptoosi ei toimu ja rakud paljunevad lõpmatult. Enamik vähkkasvajatest tekib elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena.

Vähieelsed seisundid

Nn organismile kahjulikud (parasiitlikud) vähirakud ei kasva ega levi järsku, vaid pahaloomulise kasvajad võivad progresseeruda eelnevate krooniliste haiguslike seisundite taustal järk-järgult.

Nendeks kroonilisteks vähkkasvaja arengut soodustavateks haiguslikeks seisunditeks, mis ravita võivad vähkkasvajaks areneda, on näiteks maohaavand, rinnanäärme healoomuline kasvaja, emakasuudme erosioon, säärehaavand, naha liigsarvestus, krooniline bronhiit, maksatsirroos jt.[13]